Äripäeva meelest on õige aeg uuesti lauale panna eurosaadik Kaja Kallase 2013. aastal tehtud ettepanek eraldada Eesti Energia ja tema jaotusvõrk Elektrilevi teineteisest sisuliselt.
- Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Riigifirma Eesti Energia võlakirjade omanikud võivad küll krediidireitingu võimalikku langusse stoiliselt suhtuda, aga Eesti Energia klientidel pole kahjuks samasuguseks rahuks põhjust.Kui Moody’s kukutab Eesti Energia krediidireitingu investeerimisjärgu kõige viimasele astmele, siis ei pruugi jaotusvõrgul olla küllalt raha liinide parandamiseks, kui seda peaks vaja olema. Investeeringutest rääkimata.
Äripäeva meelest on õige aeg uuesti lauale panna eurosaadik Kaja Kallase 2013. aastal tehtud ettepanek eraldada Eesti Energia ja tema jaotusvõrk Elektrilevi teineteisest sisuliselt.Formaalselt on need kaks lahutatud juba 2012. aastast peale seoses elektrituru avanemisega, mis eeldab võrguettevõtja ja elektrimüüja eristamist. Selle kohustuse võttis Eesti endale Euroopa Liidu kolmanda energiapaketiga ühinedes. Täielikku ja sisulist lahutamist pole aga toimunud ja just see ongi põhjus, miks ka Eesti Energia kliendil on põhjust riigifirma krediidikõlblikkuse kahanemise pärast muret tunda. Kui Kaja Kallas oma ettepanekuga välja tuli, teatas tollane rahandusminister Jürgen Ligi, et eraldamine läheb kalliks maksma, ehkki mõte ise pole paha. Kallase argumendi, et eraldamine tagaks võrdsed mängureeglid kõigile turuosalistele, lükkas Ligi tagasi väitega, Eesti Energia on vabaturust veel kaugel.
Eraldame ka riskiinvesteeringud
Eesti Energia juhid on kinnitanud, et nad on huvitatud investeeringutest jaotusvõrgu töökindlamaks muutmisse ning et võrgutasudest kogutud raha kasutanud investeeringuteks õlitööstusse, ning heitsid ajakirjandusele ette, et see kahjustab sellekohaste kahtluste esitamisega energiaalase diskussiooni kvaliteeti. Jaotusvõrgu tegelik lahutamine annaks aga avalikkusele kindlustunde, et riskiinvesteeringute tegemine võrgutasude arvel pole üldse võimalikki. Äripäeva meelest oleks igati mõistlik ka riskiinvesteeringud Eesti Energia tegevusest eraldada ja viia börsile, kus on sedasorti rahapaigutuste õige koht.
Ühtlasi kaoks siis ka kõik kahtlused, nagu võidaks neid kinni maksta elektritarbijate rahaga. Kui ristsubsideerimise võimalus Eesti Energia tükeldamise kaudu välistatud, siis ei saa avalikkus ka energiaalast diskussiooni “kahjustada”. Kuni aga lahutamist pole toimunud, on paratamatu, et Eesti Energia riskantsed äriprojektid on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all koos küsimusega, kuidas on rahastatud Utah’ ja Jordaania projekte ühelt poolt ja õlitootmist teiselt poolt.
Lahutamine tooks selguse ja läbipaistvuse
Lahutamisega saavutatavast selgusest oleks võita nii elektritarbijal, laial avalikkusel kui ka Eesti Energial endal. Arvestades seda, et Utah’ projekt on praeguseks külmutatud, sest selle arendamiseks sobivat äriplaani ei ole, ning Jordaania projekti suhtes pole avalikkusel kuigivõrd rohkem infot kui Eesti Energia juhi kinnitus, et lepingud on allkirjastatud ja oodatav tootlust on hea, oleks ka Eesti Energial lihtsam nende projektide vastu huvi äratada, kui need oleksid riigifirma põhitegevusest eraldatud ja börsil, kus kehtivad enamat avatust nõudvad reeglid. See annaks ühtlasi kindlustunde, et riskid on õigesti hinnastatud.
Ka ärilises mõttes on lahutamine igati loomulik. Jaotusvõrguga seotu on loomu poolest stabiilne äri, riskiinvesteeringud aga mõistagi mitte, nagu Utah’ hiljuti teatavaks saanud saatus elavalt tõendab.Eesti Energia varade hiljutine allahindlus 66 miljoni euro võrra (Utah ja Auvere põlevkivielektrijaam) ning krediidikõlblikkuse reitingu kukkumise oht on head põhjused lahutus nüüd päriselt teoks teha.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.